Kuidas võrrelda elektri- ja küttearveid õiglaselt

Hubane õdus eramu roheluses, mis sümboliseerib kodumajapidamist ja energiatarbimise planeerimist Eestis.

Elektri- või küttearve summa üksi ei näita, kas kodu energiakulu on kasvanud: seda mõjutavad nii tarbitud kogus, arvestusperioodi pikkus kui ka lepingu ja arve muud read. Võrdle kõigepealt sama teenuse tarbimist samas mõõtühikus ja sarnase kestusega perioodidel, seejärel vaata eraldi, millest kogusumma kujuneb.

Alusta arvel näidatud tarbimisest

Leia mõlema kuu arvelt tarbimise kogus, mitte ainult makstav summa. Elektri puhul on ühik tavaliselt kilovatt-tund (kWh). Küttearvel võib olla kasutusel kWh, megavatt-tund (MWh) või muu ühik, olenevalt hoonest ja arvestuse viisist. Võrdle omavahel sama teenuse ja sama ühikuga näitajaid.

Kui üks arve näitab näiteks 240 kWh elektrit ja teine 300 kWh, on tarbimine teisel arvestusperioodil suurem. See ei selgita iseenesest põhjust ega tõesta, et elektriühiku hind tõusis. Samuti ei saa küttearve ridasid otse elektriarvega võrrelda: teenused, mõõtmine ja tasude arvestus erinevad.

Enne arvude võrdlemist kontrolli, kas tegu on tegeliku näidu või hinnangulise arvestusega. Hinnangulisele näidule järgnev korrigeerimine võib muuta hilisema arve tavapärasest suuremaks või väiksemaks. Vajaduse korral vaata teenusepakkuja iseteenindusest tarbimisandmeid ja mõõdikute ajalugu.

Kontrolli, kas arvestusperioodid on võrreldavad

Kuu arve ei pruugi hõlmata täpselt sama arvu päevi kui eelmine. Võrdle arvel märgitud algus- ja lõppkuupäeva. Kui perioodid on eri pikkusega, võib päevakeskmine aidata kasutusmahtu kirjeldada: jaga tarbitud kogus arvega hõlmatud päevade arvuga.

Päevakeskmine on võrdlusabivahend, mitte kogu selgitus. Elektritarbimist võivad muuta kodus viibitud aeg, seadmete kasutamine ja muud harjumused. Küttevajadus sõltub muu hulgas ilmast, ruumide kasutusest ja hoone omadustest. Lühikeste perioodide päevakeskmised ei pruugi anda head pilti pikaajalisest kulust.

Kui võrdled küttearveid, vaata, kas mõlemad arved hõlmavad sama hoonet ja sarnast arvestusviisi. Korteris võib arvel olla kogu maja küttekulu jaotus, mitte ainult sinu korteris mõõdetud soojuse hulk. Sellisel juhul tuleb arve jaotuse põhimõtet küsida korteriühistult või haldajalt.

Loe tarbimine ja arveread lahku

Kogusumma võib koosneda tarbitud energia maksumusest ning muudest lepingus või arvel kirjeldatud tasudest. Elektriarvel võivad eraldi olla näiteks elektrienergia, võrguteenuse ja maksudega seotud read. Küttearvel võib lisaks soojusele kajastuda muid hoone või arvestusega seotud kulusid. Täpsed nimetused ja arvestus sõltuvad teenusest ning lepingust.

Võrdle arveid rida-realt ja pane tähele, kas rida sõltub tarbitud kogusest, perioodist või lepingutingimustest. Kui tarbimine on jäänud samaks, kuid summa muutunud, aitab selline jaotus otsida muutuse põhjust. Kui arve mõni nimetus või arvutus jääb arusaamatuks, küsi selgitust teenusepakkujalt või arve koostajalt.

Ära järelda ühikuhinda kogu arve summa jagamisel tarbimisega, kui arvel on ka püsitasusid või muid komponente. Selline jagatis võib olla kasulik üksnes sama arvestusviisiga arvete üldiseks võrdluseks; see ei pruugi vastata lepingus toodud energiahinnale.

Kuidas võrrelda elektri- ja küttearveid õiglaselt

Kust leida oma lepingu tingimused

Kontrolli elektrilepingut teenusepakkuja iseteenindusest või lepingu dokumentidest. Vaata, milline hinnastamisviis on kokku lepitud, millise perioodi kohta hind kehtib ning kas lisandub püsitasu või muid tasusid. Arve selgitused ja leping annavad eri teavet: esimene näitab arvestatud summat, teine kokkulepitud tingimusi.

Kui arvel toodud rida ei klapi sinu arusaamaga lepingust, otsi iseteenindusest lepingu kehtivusaeg ja tingimuste muudatused. Küsi teenusepakkujalt konkreetse arverea kohta, lisades arve perioodi ja rea nimetuse. Nii on lihtsam saada vastus just selle kulu kohta, mida soovid kontrollida.

Küttearve puhul ei pruugi korteriomanikul olla individuaalset lepingut hoone soojusvarustuse kohta. Küsi korteriühistult, kuidas kulud majas jaotatakse, milliseid näite kasutatakse ning millised teenused küttearve summas sisalduvad. Kui arvestus põhineb jaotusel, palu selgitada ka selle aluseks olevat korda.

Ühe kodu arve ei ennusta teise oma

Kahe majapidamise arved võivad erineda isegi sama perioodi ja sama teenusepakkuja korral. Mõju avaldavad tarbitud kogus, lepingu tingimused, eluruumi suurus ja omadused, inimeste arv ning kasutusharjumused. Küttekulu võrdlust mõjutavad lisaks hoone ja korteri paiknemine ning ühised jaotuspõhimõtted.

Seetõttu ei näita naabri väiksem arve üksinda, kas sinu arvestus on vale. Võrdluseks on kasulikumad sinu enda järjestikused arved, kui perioodid ja mõõtühikud sobivad. Kui erinevus tundub põhjendamatu, kontrolli kõigepealt näidu liiki, arvestuspäevi, lepingu tingimusi ja arveridu; seejärel küsi selgitust vastutavalt teenusepakkujalt või korteriühistult.

Lihtne viis kahe kuu võrdlemiseks

Võta mõlema kuu arved ja kirjuta kõrvuti üles teenus, perioodi kuupäevad, tarbimise ühik ja kogus ning summa eri arveridadel. Seejärel kontrolli, kas perioodid on ühepikkused ja näidud võrreldavad. Kui kestus erineb, arvuta päevakeskmine tarbimine, kuid arvesta, et see ei kõrvalda ilma, harjumuste ega arvestusviisi mõju.

Näiteks võib elektritarbimine kahe arve vahel väheneda, kuigi makstav summa ei vähene samas ulatuses. Siis tasub uurida, kas muutusid muud arveread, arvestusperiood või lepingu tingimused. Kui tarbimine kasvas, ei selgita arve üksi, milline seade või harjumus muutuse põhjustas.

Võrdluse eesmärk on leida, milline näitaja muutus ja kellelt selle kohta küsida. Alusta oma arvel olevast tarbimisest ja teenusepakkuja iseteeninduse tarbimisandmetest. Küttearve jaotuse või korteri ühiste kulude korral küsi korteriühistult, mida arve sisaldab ja kuidas summa kujuneb.

Source: Editorial research

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Eesti toimetus

Eesti toimetus

Asteroidsi Eesti toimetus kajastab Eestis toimuvat, sealhulgas ühiskonda, poliitikat, majandust ja kohalikke sündmusi. Enne avaldamist kontrollib toimetus olulisi fakte, võrdleb allikaid ning eristab kinnitatud teavet väidetest. Toimetus vastutab oma lugude täpsuse, selguse ja tasakaalukuse eest ning parandab avastatud vead

Veel lugusid