13. oktoober Eesti ajaloos: kuupäeva kontrollimine digiarhiivides

Avatud märkmik kivil looduslikus keskkonnas, sümboliseerides uurimistööd ja ajalooliste andmete kontrollimist.
  1. oktoobri sidumiseks Eesti ajalooga ei piisa sellest, et mõni inimene või sündmus kuulub üldiselt Eesti kultuurilukku. Usaldusväärne kuupäevapõhine lugu algab konkreetse algallikaga: ajalehe numbri, foto või arhiividokumendiga, mille kuupäev ja sisu on kontrollitavad. DIGAR ja Rahvusarhiiv aitavad otsingut alustada, kuid ilma dokumenti avamata ei saa väita, et mõni sündmus just sel päeval toimus.

Miks 13. oktoobri väide vajab algallikat

Kuupäevaga seotud lood võivad alguse saada eri tüüpi andmetest: ajalehe ilmumispäevast, sündmuse toimumisajast, dokumendi koostamise kuupäevast või inimese sünni- ja surmaajast. Need ei tähenda üht ja sama. Näiteks 13. oktoobril ilmunud ajaleheartikkel võib kirjeldada eelmisel päeval toimunud sündmust, samal ajal kui arhiivikirje kuupäev võib tähistada dokumendi registreerimist.

Seepärast tuleb enne väite kirjutamist täpsustada, millist kuupäeva otsitakse. Kui tegu on kohaliku kultuurisündmusega, võiks kontrollida, kas allikas nimetab toimumispaika, osalejaid või korraldajaid. Kultuuritegelase puhul tuleb leida dokument, mis seob inimese 13. oktoobriga otseselt, mitte ainult tema üldise elulooga. Kuupäev on loo lähtekoht alles siis, kui on selge, mida see algmaterjalis tähistab.

Kust otsingut alustada

Eesti Rahvusraamatukogu DIGAR on digitaalarhiiv, kust saab otsida digiteeritud Eesti väljaandeid ja muid kogusid. Kuupäevaotsingul on ajalehed sageli kasulik lähtekoht: konkreetse numbri päis aitab kindlaks teha ilmumiskuupäeva ning artikli tekst võib näidata, mida samal ajal avalikult arutati. Otsingutulemuse lühikirjeldus aitab leida sobiva numbri, kuid kontrollida tuleb avatud algmaterjali.

Rahvusarhiiv säilitab ja vahendab Eesti arhiivimaterjale. Selle kogudest võib leida dokumente, mis aitavad kontrollida inimesi, asutusi, kohti ja sündmusi puudutavaid väiteid. Üldine arhiiviotsing annab suuna, kuid kuupäevaseos tuleb üle vaadata valitud dokumendist endast. Muuseumide digikogud võivad täiendada ajalehe või dokumendi põhjal saadud pilti fotode ja esemete kirjeldustega. Need allikad võivad vastata eri küsimustele, mistõttu tasub igaühe juures tähele panna, mida kirje tegelikult dateerib.

Otsingut tasub teha mitme kirjapildiga. Proovi kuupäeva koos aastaarvuga, koha nime, asutuse või inimese nimega ning võimalusel ka sama nime vanema kirjapildi või kirjaviisiga. Ajalehe OCR-tekst ehk automaatselt tuvastatud tekst võib sisaldada vigu, mistõttu ei pruugi üks otsingusõna kõiki vasteid leida. Kui tulemust ei ilmu, võib abi olla nime või märksõna teisest kirjapildist ja ajalehe lehekülgede visuaalsest sirvimisest.

Kuidas eristada sündmuse kuupäeva allika kuupäevast

Kui leiad DIGARist 13. oktoobri ajalehenumbri, kinnitab see esmalt, et väljaanne ilmus sellel kuupäeval. See üksi ei tõenda, et artiklis kirjeldatud sündmus toimus 13. oktoobril. Kontrolli teksti sisu, pealkirja, võimalikke kuupäevi ning seda, kas jutt käib tulevasest või juba toimunud sündmusest. Kuulutus võib teatada kavandatavast ettevõtmisest; järelkajastus võib sündmust kirjeldada pärast selle toimumist. Täpne sõnastus sõltub sellest, mida leitud tekst kinnitab.

Rahvusarhiivi dokumendi puhul tasub tähele panna, mida kuupäev kirjeldab: kas koostamist, allkirjastamist, vastuvõtmist või hilisemat registreerimist. Fotode juures võib kuupäev olla ligikaudne või pärineda hilisemast kataloogikirjest. Ka muuseumi digikogu kirjeldus vajab sama hoolikat lugemist: vaata, kas kuupäev on seotud kujutatud sündmuse või foto enda päritoluga. Kui kirjeldus ei ütle, millele daatum käib, ei tohiks seda tõlgendada kindla sündmuse toimumisajana.

13. oktoober Eesti ajaloos: kuupäeva kontrollimine digiarhiivides

Mida algmaterjalist näha saab

Algmaterjal ei anna ainult vastust küsimusele „millal?”. Ajalehe uudis või kuulutus võib näidata, kuidas kohalik kultuurielu korraldusest ja avalikust teabest sõltus. Artikli keel, väljaande sihtrühm ning märgitud koht võivad aidata mõista, kellele teade oli mõeldud ja millises avalikus ruumis see levis. Need tähelepanekud kirjeldavad siiski konkreetset väljaannet ja teksti, mitte automaatselt kõigi inimeste kogemust.

Foto võib avada teistsuguse vaate: ruumipaigutuse, hoone, inimeste riietuse või sündmuse nähtava korralduse. Need detailid ei tõenda iseenesest kogu sündmuse tausta, kuid koos dateeritud dokumendi ja kirjeldustega võivad aidata paigutada selle konkreetsesse paika ja aega. Foto juurde kuuluv kataloogikirje annab konteksti, kuid ka selle kuupäeva ja kirjelduse päritolu tuleb lugeda eraldi.

Arhiivimaterjali väärtus on sageli just selles, et see piirab üldistusi. Üks ajalehenumber näitab, mida selles väljaandes sel päeval avaldati; see ei kirjelda automaatselt kogu Eesti ühiskonda. Üks foto näitab jäädvustatud hetke, mitte tingimata kogu sündmuse käiku. Mitme allika kõrvutamine aitab kindlaks teha, kas tegu on sama koha, inimese või sündmusega, ent eri allikate kokkulangevus ei asenda nende sisu täpset lugemist.

Kuidas 13. oktoobri lugu ausalt sõnastada

Kui allikas kinnitab sündmuse toimumisaja ja -koha, ütle täpselt, mida dokument näitab, ning erista seda oma tõlgendusest. Näiteks võib ajalehenumber tõendada, et sündmuse teade ilmus 13. oktoobril; kui sündmuse toimumisaeg pole samas või teises allikas kinnitatud, ei tohiks väita, et sündmus toimus just sel päeval. Algallikale osutades on lugejal võimalik kontrollida, kas järeldus vastab dokumendi sisule.

Kui pärast DIGARi, Rahvusarhiivi ja sobivate muuseumikogude kontrollimist otsest seost ei leidu, jääb kõige usaldusväärsemaks lahenduseks käsitleda oktoobrit Eesti kultuuriloo taustana ning jätta päevapõhine väide välja. Nii säilib lugejale kasulik kontekst ilma näilise aastapäevata.

Kuupäevaotsingu praktiline kontrollnimekiri:

  • Ava algne ajalehenumber, dokument või fotokirje, mitte ainult otsingutulemus.
  • Tee kindlaks, kas kuupäev tähistab sündmust, ilmumist, jäädvustamist või registreerimist.
  • Kontrolli nime, koha ja aastaarvu kirjapilti ning otsi vajaduse korral teistest kogudest lisakinnitust.
  • Sõnasta järeldus nii kitsalt, kui allikas lubab.

Source: Eesti Rahvusraamatukogu DIGAR

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Kultuuritoimetus

Kultuuritoimetus

Asteroidsi kultuuritoimetus kajastab kirjandust, kunsti, muusikat, teatrit, filmi ja kultuuripoliitikat Eestis ning mujal maailmas. Toimetus kontrollib fakte usaldusväärsetest allikatest, täpsustab tsitaate ja sündmuste üksikasju ning eristab uudiseid arvamustest. Avaldatud lugude sisu, pealkirjade ja vajalike paranduste eest vastutab toimetus, lähtudes täpsusest ja õiglusest

Veel lugusid