Saksamaa ühtsuse päev: mida 3. oktoober 1990 tähendas Eestile

Maailmauudiste toimetus 2026-10-03 07:35 4 min lugemist

Betoonist Berliini müüri säilmed, mis sümboliseerivad Saksamaa taasühinemist ja ajaloolisi muutusi Euroopas.

Saksamaa tähistab 3. oktoobril ühtsuse päeva, sest 3. oktoobril 1990 jõustus riigi taasühinemine: Saksa Demokraatlik Vabariik ühines Saksamaa Liitvabariigiga. Eesti jaoks langes see kuupäev aega, mil iseseisvuse taastamine oli alanud, kuid lõpule jõudmata. Kahe riigi sündmused kuulusid samasse Euroopa muutuste ajajärku, ent Saksamaa taasühinemine ei põhjustanud Eesti taasiseseisvumist.

Autor: Asteroidsi toimetus.

Mida Saksamaa 3. oktoobril tähistab?

Pärast Teist maailmasõda kujunesid Saksamaa ida- ja lääneosas eri riigid. Saksa Demokraatlik Vabariik asus idas ning Saksamaa Liitvabariik läänes. Neid eristasid nii poliitilised süsteemid kui ka külma sõja aegne Euroopa jaotus. Berliini müürist sai selle jaotuse üks nähtavamaid sümboleid.

Müüri avamine 1989. aasta novembris muutis sakslaste liikumisvõimalusi ja andis hoogu arutelule kahe riigi ühise tuleviku üle. Ühe riigi kujunemine nõudis siiski poliitilisi otsuseid ja kokkuleppeid. Saksamaa ühtsuse päev tähistab nende muutuste jõustumist 3. oktoobril 1990, mitte müüri avamise päeva.

Taasühinemisel lõpetas Saksa Demokraatlik Vabariik eraldi riigina eksisteerimise ning selle alad liitusid Saksamaa Liitvabariigiga. Saksamaa riigipühana märgib 3. oktoober seega täpset õiguslikku pöördepunkti. Encyclopaedia Britannica ülevaade kinnitab taasühinemise kuupäeva.

Eesti lugejale on tähtis eristada seda päeva 20. augustist 1991. Saksamaa tähistab kahe Saksa riigi ühendamist. Eesti meenutab oma iseseisvuse taastamist pärast aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni. Mõlemad kuupäevad kuuluvad Euroopa lähiajalukku, kuid tähistavad eri riikide eri otsuseid.

Millises seisus oli Eesti 1990. aasta oktoobris?

3. oktoobril 1990 ei olnud Eesti iseseisvust veel taastanud. Eesti kuulus endiselt Nõukogude Liidu koosseisu, kuigi iseseisvuspüüdlus oli juba jõudnud avalike poliitiliste otsusteni. See on kõige olulisem lähtekoht, kui Saksamaa ühtsuse päeva Eesti ajajoonele paigutada.

Eesti NSV Ülemnõukogu oli 16. novembril 1988 vastu võtnud suveräänsusdeklaratsiooni. 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks. Need sammud väljendasid muutuvat poliitilist suunda, kuid ei tähendanud, et iseseisvus oleks 1990. aasta oktoobriks juba taastatud.

Samal ajal toimus Eesti riikliku järjepidevuse üle avalik arutelu ja tegutses Eesti Kongress. Eesti teekond iseseisvuse taastamiseni kulges mitmel poliitilisel tasandil ning küsimus puudutas nii riigi õiguslikku alust kui ka tegelikku võimu Eestis. Seetõttu ei mahu Eesti toonane olukord lihtsasse kirjeldusse, nagu oleks üks kuupäev kõik senised vaidlused lõpetanud.

Saksamaa ühtsuse päev: mida 3. oktoober 1990 tähendas Eestile

Eesti iseseisvuse taastamise otsus tehti 20. augustil 1991. Saksamaa taasühinemise ja selle otsuse vahele jäi üle kümne kuu. Ajaliselt kõrvuti asetatuna näitavad need kuupäevad, kui kiiresti Euroopa poliitiline kaart muutus, kuid üksnes ajaline lähedus ei tõenda põhjuslikku seost.

Kuidas kaks sündmust Euroopa muutustesse sobituvad?

aastate lõpus ja 1990. aastate alguses muutus Kesk- ja Ida-Euroopas senine poliitiline kord. Saksamaa taasühinemine oli selle ajajärgu üks selgelt dateeritavaid tulemusi. Eestis väljendusid muutused iseseisvuse taastamise püüdluses, mille otsustav kuupäev saabus järgmisel aastal.

Ühine ajastu ei tähendanud ühist menetlust. Saksamaa puhul tuli lahendada kahe Saksa riigi ühendamine ja selle rahvusvaheline korraldus. Eesti puhul oli keskne küsimus Nõukogude okupatsiooni tingimustes kaotatud iseseisvuse taastamine. Ka riikide õiguslik lähtekoht oli erinev, mistõttu vajavad nende ajajooned eraldi selgitamist.

Saksamaa sündmused olid Eestis jälgitav märk sellest, et külma sõja ajal püsivana näinud piirid ja riiklikud korraldused võivad muutuda. Sellest tähelepanekust ei järeldu, et Berliinis või Bonnis tehtud otsused määrasid Eesti iseseisvumise. Eesti poliitilised otsused, ühiskondlik tegevus ja Nõukogude Liidu areng moodustasid Eesti enda sündmuste käigu.

Lühike ajajoon aitab kuupäevad lahus hoida:

16. november 1988: Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni.
9. november 1989: Berliini müüri avamine sai Saksamaa muutuste nähtavaks pöördepunktiks.
30. märts 1990: Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks.
3. oktoober 1990: jõustus Saksamaa taasühinemine; Eestis kestis üleminekuperiood.
20. august 1991: Eesti tegi otsuse iseseisvuse taastamiseks.

Miks on kuupäevade eristamine oluline?

Kui rääkida 3. oktoobrist üksnes kui Euroopa vabanemise päevast, jäävad kahe riigi erinevad kogemused varju. Saksamaa ühtsuse päeva sisu on konkreetne: sel kuupäeval jõustus Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi ühendamine. Eesti loos osutab sama kuupäev pooleliolevale üleminekule, mitte juba saavutatud iseseisvusele.

See eristus aitab mõista ka 1990. aasta ebakindlust. Tagantjärele on teada, et Eesti taastas iseseisvuse 1991. aasta augustis. 1990. aasta oktoobris ei olnud see tulemus veel saabunud. Tollaseid sündmusi lugedes tasub seetõttu jälgida, mida oli konkreetsel kuupäeval otsustatud ja mis alles ootas lahendust.

Saksamaa ühtsuse päev annab Eesti lugejale võimaluse vaadata kahte ajajoont korraga. Ühel oli 3. oktoober riikliku ühendamise päev. Teisel oli see hetk Eesti iseseisvuse taastamise teel. Nende koos vaatamine aitab kirjeldada Euroopa muutuste ulatust, säilitades kummagi riigi loo täpsuse.

Source: Encyclopaedia Britannica

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ajalooline taust

Saksamaa taasühinemise kuupäev tugineb Encyclopaedia Britannica ülevaatele; Eesti ajajoon kirjeldab eraldi iseseisvuse taastamiseni viinud sündmusi.

Kontrollid