Kuidas hoida korteri niiskust kontrolli all, kui aknad on suletud

Kondensvesi ja udune aken loojuva päikese pehmes soojas valguses koduses interjööris.

Kui aknad jäävad sügisel enamasti suletuks, võib toas tekkiv niiskus koguneda kiiremini, kui ventilatsioon selle eemaldab. Esmalt märka, kuhu ja millal tekib kondensaat. Seejärel vähenda niiskuse teket pesu kuivatamisel ning kontrolli õhu liikumist. Kui hallitus tuleb pärast puhastamist tagasi, vajab põhjus põhjalikumat uurimist ja sageli ka korteriühistu või spetsialisti abi.

Autor: Asteroidsi toimetus.

Millised märgid viitavad liigsele niiskusele?

Lihtsaim märk on vesi akna siseküljel. Vaata akent hommikul, pärast pesu kuivatamist ning pärast söögi tegemist või duši all käimist. Pane tähele, kas klaasile tekib kerge udu või kogunevad piisad, mis voolavad raamile ja aknalauale. Kuivata märjad pinnad ära, et vesi ei jääks tihendite või viimistluse juurde.

Kontrolli ka akna ümbrust, välisseina nurki, mööblitaguseid ja vannituba. Kopitanud lõhn, tumedad täpid, niisked laigud või lahti tulev viimistlus annavad põhjust olukorda jälgida. Eriti kõnekas on see, kui sama koht jääb niiskeks või muutub pärast puhastamist uuesti laiguliseks.

Odav õhuniiskuse mõõtja aitab muutust märgata, kuid üks näit ei selgita põhjust. Mõõda samas ruumis mitmel päeval, näiteks hommikul ja õhtul, ning märgi juurde pesu kuivatamine või muu niiskust tekitav tegevus. Nii näed, kas niiskus taandub või püsib kaua kõrge. Ka mõõtja asukoht loeb: ära pane seda vastu külma akent või otse radiaatori kohale.

Miks tekib kinniste akendega kondensaat?

Kondensaat tekib siis, kui soe niiske toaõhk puutub kokku külma pinnaga. Sügisel on aknaklaas sageli toast jahedam ning õhus olev veeaur muutub sellel veepiiskadeks. Üksik kerge udu külmal hommikul ei tähenda iseenesest, et korteris on ehitusviga või hallitusprobleem.

Olulisem on korduv muster. Kui aknalauale koguneb sageli vett, raamid püsivad märjad või niiskus ilmub ka seintele, tuleb uurida nii niiskuse allikaid kui ka õhuvahetust. Püsivaid laike võib soodustada külm pind või koht, kuhu toa soe õhk hästi ei pääse. Ainuüksi klaasi kuivaks pühkimine ei kõrvalda sel juhul põhjust.

Kuidas vähendada pesu kuivatamisest tekkivat niiskust?

Toas kuivavast pesust jõuab vesi toaõhku. Kui korraga kuivab suur pesukogus väikeses suletud ruumis, võib niiskus suureneda just siis, kui aknad ja siseuksed on kinni. Võimaluse korral vali pesumasinas kangale sobiv tugevam tsentrifuugimine: mida vähem vett jääb pesusse, seda vähem peab seda toas aurustuma.

Paiguta kuivatusrest nii, et õhk liiguks riiete vahel. Ära suru resti külma välisseina vastu ega kata sellega radiaatorit või ventilatsiooniava. Kui saad, kuivata pesu ruumis, kust niiske õhk eemaldub toimiva ventilatsiooni kaudu. Hoia selle ruumi uks vastavalt õhu liikumisele sobivas asendis: eesmärk on juhtida niiske õhk väljatõmbeni, mitte lasta sellel koguneda külmadesse tubadesse.

Kuidas hoida korteri niiskust kontrolli all, kui aknad on suletud

Kui ventilatsioonist ei piisa, võib aidata lühiajaline tuulutamine või sobiva suurusega õhukuivati. Õhukuivati kogumisnõu näitab, et seade eemaldab vett, kuid seade ei asenda ventilatsiooni ega paranda lekkivat toru või külma seina. Jälgi pärast pesu kuivamist, kas õhuniiskus ja akende märgumine vähenevad.

Mida ventilatsiooni juures ise kontrollida?

Vaata kõigepealt, kas vannitoa, köögi või teiste ruumide ventilatsiooniavad on nähtavalt vabad. Puhasta ligipääsetav tolm ning kontrolli, et mööbel ja esemed ei takistaks õhu liikumist. Ära sulge ega muuda ühise ventilatsioonisüsteemi avasid omal käel: ühes korteris tehtud muudatus võib mõjutada ka teisi kortereid.

Õhk peab saama korterisse siseneda ja ruumide vahel liikuda, et väljatõmme toimiks. Väga tihedad aknad, suletud õhuvõtuavad või põrandani tihendatud siseuksed võivad õhu liikumist piirata. Uuri, milline ventilatsioonilahendus sinu majas on ning kuidas peaks värske õhk selle puhul tuppa jõudma. Kui seda pole selgeks tehtud, ei saa pelgalt ventilatsiooniava olemasolust järeldada, et õhuvahetus töötab piisavalt.

Tuulutamisel ava aken lühikeseks ajaks laiemalt ja jälgi, kas ruum muutub pärast seda kuivemaks. Pidevalt praokil aken ei pruugi olla sobiv lahendus igas korteris, eriti kui selle ümbrus jahtub ja jääb niiskeks. Kui ventilatsioon näib puudulik, kuid süsteemi tööviis pole teada, küsi esmalt infot korteriühistult.

Millal tuleb kaasata korteriühistu või spetsialist?

Alusta tähelepanekute kirja panemisest. Märgi üles, kus ja millal kondensaat või laigud ilmuvad, mida oled juba proovinud ning kas olukord muutub pärast pesu kuivatamise vähendamist ja tavapärast tuulutamist. Fotod samast kohast eri päevadel aitavad korduvat probleemi kirjeldada. Kui kahtlustad toru- või katuseleket, anna sellest kohe teada inimesele või organisatsioonile, kes saab kahjustuse allikat kontrollida.

Pöördu korteriühistu poole, kui niiskus kordub mitmes korteris, ventilatsioon ei näi toimivat või probleem võib olla seotud fassaadi, katuse, ühise torustiku või ühise ventilatsiooniga. Ühistult saad küsida süsteemi hoolduse ja varasemate probleemide kohta ning paluda korraldada asjakohane kontroll.

Spetsialisti hinnang on vajalik, kui hallitus tuleb pärast puhastamist samasse kohta tagasi, laik laieneb, pind püsib märg või kahjustus võib ulatuda viimistluse taha. Sellisel juhul tuleb leida ja kõrvaldada niiskuse põhjus enne, kui piirduda uue värvi või muu pinnakattega. Hallituse väljanägemise järgi ei saa kindlalt otsustada ei selle ulatust ega mõju tervisele.

Kui märkad vaid aeg-ajalt kerget udu klaasil, alusta kuivaks pühkimisest, niiskuse tekkimise vähendamisest ja õhuvahetuse kontrollist. Kui vesi koguneb korduvalt või hallitus naaseb, dokumenteeri muutus ja küsi abi. Järgmine kasulik kontroll on vaadata, kas sama koht jääb kuivaks ka pärast järgmist pesupäeva ja külmemat hommikut.

Source: Editorial research

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Kohaliku elu toimetus

Kohaliku elu toimetus

Asteroidsi kohaliku elu toimetus kajastab Eesti linnade ja valdade sündmusi, kogukondade algatusi, avalikke teenuseid ning kohalikke otsuseid. Enne avaldamist kontrollib toimetus olulisi väiteid algallikate, ametlike dokumentide ja asjaosaliste selgituste põhjal ning eristab kinnitatud teavet arvamustest. Toimetus vastutab lugude täpsuse ja selguse eest ning parandab avaldatud materjali, kui ilmneb uut kontrollitud teavet

Veel lugusid