EE-ALARM-i teade saabus: kuidas juhiseid kontrollida?
Kui saad EE-ALARM-i ohuteavituse, loe esmalt läbi teates olevad juhised ja järgi oma asukoha kohta antud korraldusi. Lisateavet otsi Kriis.ee-st, mis on Eesti ametlik kriisiinfo ja käitumisjuhiste kanal. Edasi saadetud sõnumi põhjal ei tasu otsustada, mida teha, enne kui oled selle sisu ametliku teabega võrrelnud.
See juhend ei teata ühestki 2. oktoobril 2026 kehtivast konkreetsest ohust. Praeguse olukorra kontrollimiseks ava Kriis.ee ning vaata, kas seal on sinu piirkonda puudutav teave ja juhised.
Mida teha kohe pärast EE-ALARM-i teate saamist?
Loe teade lõpuni. Pane tähele, millist piirkonda see puudutab, mis ohu kohta see käib ja mida inimestel teha palutakse. Kui teates on juhis liikuda, varjuda või mõnda tegevust vältida, lähtu just oma piirkonna kohta antud korraldusest. Ära asenda seda tuttava saadetud üldise soovitusega.
Kui teade jäi ebaselgeks, kontrolli lisateavet ametlikust kanalist. Kriis.ee koondab Eesti kriisiinfot ja käitumisjuhiseid. Ohu kirjeldus või juhised võivad piirkonniti erineda, seega vaata, kas leitud teave käib sinu asukoha kohta. Kui veebileht ei avane kohe, proovi mõne aja pärast uuesti ja hoia algne teade alles.
Kuidas kontrollida edasi saadetud hoiatust?
Sõbra või vestlusgrupi kaudu saabunud kuvatõmmis ei näita alati, millal teade avaldati või kas see on endiselt asjakohane. Võrdle selle kuupäeva, piirkonda ja juhiseid algse teate ning Kriis.ee teabega. Vana teade võib olla päris, kuid puudutada teist aega või kohta.
Ole eriti tähelepanelik, kui edasi saadetud sõnum käsib kiiresti linki avada, sisestada isikuandmeid või saata teadet kõigile edasi. Ava ametlik veebileht ise, selle asemel et usaldada sõnumis olevat linki. Kui ametlikku kinnitust ei leia, ära levita hoiatust kindla faktina.
Kust leida oma piirkonna järgmised juhised?
Alusta saabunud teate sõnastusest ja kontrolli seejärel Kriis.ee ametlikku kriisiinfot. Vaata uuesti, kui olukord muutub või saabub uus teade: hilisem piirkondlik juhis võib täpsustada, mida teha ja kui kaua piirang kehtib. Vahetu hädaohu korral helista hädaabinumbril 112.
EE-ALARM-i, sireeni ja hädaabinumbri rollide kohta saad lugeda ohuteadete erinevustest.
Autor: Asteroidsi toimetus.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on EE-ALARM-i teade ja miks pean selle juhiseid kontrollima?
EE-ALARM on ohuteavitus, mis annab teada võimalikust ohust ja vajalikust tegevusest. Juhised sõltuvad ohust ja piirkonnast. Loe saabunud teade lõpuni ning kontrolli, kas see puudutab sinu asukohta.
Kuidas ma kontrollin, kas saadud hoiatus on minu piirkonnas kehtiv?
Vaata algsest teatest piirkonda, saabumise aega ja tegevusjuhist. Seejärel ava ise Kriis.ee ja võrdle sealset teavet. Kui said ainult edasi saadetud kuvatõmmise, küsi algset teadet: kuvatõmmisel võib puududa oluline ajainfo.
Mida tähendab EE-ALARM-i teade minu perele või ettevõttele?
Tegutse oma asukoha kohta antud juhise järgi ja ütle see selgelt edasi inimestele, kes on sinuga koos. Ettevõttes veendu, et ka töötajad ja külastajad teavad, millist piirkonda teade puudutab ja mida neil teha palutakse. Ära rakenda teise piirkonna kohta saadetud juhist automaatselt enda asukohas.
Kust saan teada, kas juhised on muutunud?
Jälgi uusi EE-ALARM-i teateid ja vaata Kriis.ee ametlikku kriisiinfot. Kontrolli iga uuenduse juures selle aega ja piirkonda ning lähtu oma asukohta puudutavast uusimast ametlikust juhisest.
Source: Riigikantselei kriisiinfo portaal
Taust ja tegevused Artikli kohta
Allikas ja kontroll Teabe alus
Kriis.ee on ametlik kriisiinfo kanal; siin ei kinnitata konkreetse hoiatuse kehtivust 2. oktoobril 2026.
- Loe saabunud teate piirkonda ja juhiseid.
- Võrdle edasi saadetud sõnumit Kriis.ee teabega.
- Kontrolli uue teate saabumisel juhiseid uuesti.
- Allikas
- Kriis.ee
- Ulatus
- Eesti
- Uuendatud
- 2026-10-02 11:35
Allikas ja kontroll
Teata usaldusprobleemist
Saada signaal modereerimisele.
Kommentaarid