25. oktoober 1936: Berliini-Rooma telje kujunemine

Maailmauudiste toimetus 2026-10-24 07:34 3 min lugemist

Berliini Brandenburgi värav ajaloolise sümbolina selge sinise taeva ja pilvede all.

oktoobril 1936 sai avalikuks Saksamaa ja Itaalia suhete lähenemine, mida hakati nimetama Berliini-Rooma teljeks. See tähistas Euroopa diplomaatiliste jõujoonte muutumist ajal, mil Adolf Hitleri Saksamaa ja Benito Mussolini Itaalia otsisid üha enam ühist välispoliitilist suunda. Kuupäev aitab mõista telje kujunemist, kuid üks kokkulepe üksi ei põhjustanud Teist maailmasõda.

1936. aasta sügisel lähenesid kaks autoritaarset riiki

Saksamaa ja Itaalia suhted polnud algusest peale iseenesestmõistetavalt lähedased. Mussolini Itaalia oli varem suhtunud ettevaatlikult Saksamaa kasvavasse mõjusse ning kahe riigi huvid ei langenud alati kokku. 1930. aastate keskpaigaks hakkasid aga nende välispoliitilised valikud üha enam kattuma.

Mõlemad valitsused vaidlustasid senise Euroopa korra ning püüdsid kasvatada oma mõju. Hitler taotles Saksamaale suuremat sõjalist ja poliitilist tegutsemisruumi. Mussolini juhtimisel soovis Itaalia kinnistada oma staatust suurriigina ja laiendada mõju väljaspool Euroopat. Nende koostöö tähendas, et diplomaatilistes küsimustes oli neil järjest rohkem ühiseid huve.

Encyclopaedia Britannica seostab Berliini-Rooma telje nimetuse Saksamaa ja Itaalia suhete lähenemisega, mis sai avalikuks 1936. aasta oktoobris. Tegemist oli poliitilise suunamuutuse ja koostöö väljakuulutamisega, mitte 1936. aastal allkirjastatud sõjalise liidulepinguga, mille tingimused oleksid määratlenud kahe riigi kohustused sõja korral.

Euroopa julgeolek muutus järjest hapramaks

aasta oli Euroopa julgeoleku jaoks pingeline. Saksamaa oli juba astunud samme, mis nõrgestas Versailles’ lepinguga kujundatud sõjajärgset korda. Samal ajal viis Itaalia läbi sõjalise vallutussõja Etioopias. Need arengud näitasid, et rahvusvahelised kokkulepped ja kollektiivse julgeoleku põhimõtted ei suutnud agressiivseid samme kuigi tõhusalt takistada.

Sellises olukorras oli Berliini ja Rooma lähenemisel tähendus ka väljaspool kahe riigi suhteid. See andis teistele Euroopa valitsustele märku, et Saksamaa ja Itaalia võivad mitmes küsimuses tegutseda kooskõlastatumalt. See ei tähendanud, et kõik nende eesmärgid oleksid samad või et igas küsimuses oleks olemas üks ühine plaan. Küll aga muutus võimude tasakaal ja diplomaatiline arvestus keerulisemaks.

Eesti lugeja jaoks asetub sündmus laiemasse julgeolekupilti: sõdadevahelisel ajal ei sõltunud väikeriikide turvalisus ainult nende endi otsustest. Seda kujundasid ka suurriikide suhted, rahvusvaheliste institutsioonide suutlikkus ning see, kui tõsiselt valitsused käsitlesid lepingurikkumisi. Berliini-Rooma telg oli üks märk sellest, et Euroopa riikidevaheline koostöö hakkas liikuma uutesse ja ebakindlamatesse suundadesse.

25. oktoober 1936: Berliini-Rooma telje kujunemine

Berliini-Rooma telg polnud veel 1939. aasta teraspakt

aasta lähenemist tuleb eristada 22. mail 1939 allkirjastatud teraspaktist. Teraspakt, mille ametlik nimi oli Saksamaa ja Itaalia sõprus- ja liiduleping, väljendas palju konkreetsemalt nende riikide sõjalist ja poliitilist liitu. See kohustas osalisi teineteist toetama ning sidus koostöö selgemalt sõja ja välispoliitiliste otsustega.

Berliini-Rooma telg oli seevastu ennekõike 1936. aastal avalikuks saanud poliitilise lähenemise nimetus. Ajaloolise järjepidevuse tõttu kasutatakse mõistet „telg” sageli laiemalt, kuid see ei tohiks jätta muljet, nagu oleks 1936. aastal sõlmitud juba sama sisuga kokkulepe kui 1939. aastal. Nende vahe aitab jälgida, kuidas esialgsest lähenemisest kujunes aja jooksul tihedam ja siduvam koostöö.

Mida 25. oktoobri kuupäev näitab ja mida mitte

Kuupäeva tähendus seisneb eeskätt selles, et see märgib Saksamaa ja Itaalia suhte uue etapi avalikuks saamist. See on kasulik orientiir Euroopa sõdadevahelise diplomaatia ajajoonel ning aitab mõista, miks hakati rääkima Berliini-Rooma teljest.

Samas tuleb algallika kuupäeva ja nimetuse tõlgendamisel olla allikakriitiline. Eri ajalookäsitlused võivad eristada lähenemise väljakuulutamist, selle ettevalmistamist ja hilisemat nimelise telje kujunemist. Seetõttu tasub täpse kronoloogia puhul kontrollida, millisele avaldusele või sündmusele konkreetne kuupäev viitab. Britannica toetab üldist seost 1936. aasta oktoobris avalikuks saanud lähenemisega; kuupäeva üksikasjalikuks kinnitamiseks tuleks võrrelda ka ajast pärit dokumente ja usaldusväärseid ajalookäsitlusi.

Järgmine selge verstapost oli 1939. aasta teraspakt: siis sai Saksamaa ja Itaalia lähenemine vormilisemaks ning sõjalis-poliitilised kohustused sõnastati lepingus. Berliini-Rooma telje tähendus avaneb kõige paremini nende kahe hetke vahelise arenguna, mitte ühe päeva kaudu seletatud sõja algusena.

Source: Encyclopaedia Britannica

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Allikakontekst

Encyclopaedia Britannica seostab telje nimetuse 1936. aasta oktoobris avalikuks saanud Saksamaa ja Itaalia lähenemisega; täpse kuupäeva ja nimetuse tõlgendust tasub võrrelda ajalookäsitlustega.

Kontrollid